Korporandi elust

Korporandi elu on nädala sees väsitav, aga vahetuseti tore.

USA korporatsiooni peod on lahedad. Meil on nad väikesed, sest üle 40 külalisega pidu tuleb registreerida, mis tähendab politseikontrolli.

Sellegipoolest saab nalja rohkem kui rubla eest. Kokkuvõte viimastest arengutest:

1) Üks noor mees keeldus rahulikult purjus peaga raamatukogus magamisest, sest ta tahtis ka oma 15-dat õlut ära juua. Rahunes maha alles siis, kui talle loogiliselt selgeks tehti, et raamatukogu on loomaaed, tema on ohustatud panda, ja loomavalvur ei lase teda ilma paroolita välja. Proovis paar korda parooli, ei teadnud. Jalutas aeglaselt eemale ja siis äkki pööras ümber, võttis kaks sammu hoogu, ja hüppas maaga paralleelselt ukse poole. Valvurist hüppas mööda, aga uks oli kinni. Jäi sinna ette magama.

2) Teisel noorel maadlejamehel sai aku tühjaks. Selle peale virutas ta telefoni vastu seina puruks, ja tahtis kõrvaltoast uut laenata. Kuna kell oli 4 ja kõrvaltuba magas, saadeti ta pikalt. Seepeale lubas ta ukse maha lüüa, mida keegi väga tõsiselt ei võtnud. Mees, kes teda kinni pidi hoidma, hüppas pead ees suurde prügikasti ja ei saanud sealt enam välja. Karjus ainult, et 'He's gonna do it'. Loomulikult ta tegi seda - teise korruse keskmise toa ust hetkel enam pole.

3) Meie kohalik matemaatik otsustas vara magama minna. Selle eest käidi talle kell 'e' hommikul (2.71 ~ 2:44) serenaadi laulmas ja otsa hüppamas, ja et asi kindel oleks, kell pii hommikul (3:14) ka.

Sellised väikesed seigad. Täna õhtul on semestri suurim pidu, edasiste arengute pulsil hoiab kätt Neeme Raud, Voice of America, New York.

Kokakoolastumine

Lõin numbrid kokku - kaheteistkümne koolipäevaga on kulunud 43 purki Coca-Colat. Arvestades seda, et koolist tagasi enne kella kuut ei jõua, ja et enne kaheksat nagu korralikult uuesti tööle ka ei hakka, ja et kohe jooma ei hakka, siis tulmuseks on see, et asju tehes kulub purk koolat tunnis.

Hammastest on kahju, ja kardan, et tulemused ei anna ennast kaua oodata - vaatan hommikuti peeglis endale otsa ja mõtlen, kuidas Miki-hiire kõrvadega oleks olla.

Seega - lootsin küll seda edasi lükata, aga uuest nädalast peab vist kangema kraami peale üle minema ja hakkama hoopis kohvi jooma. Kuidas siis muidu suutlikkust tõsta, kui mitte kemikaalidega.

Käin koolis

Koolilapsel tuleb ikka koolist ka rääkida. Minu ained:

6.867 Machine Learning - loeb mingi naine, "Journal of Machine Learning" peatoimetaja, aga ütleb pooli asju ainult siis, kui need on publiku küsimuste vastused. Üksmeelne kartus on, et me ei küsi kõiki asju ära, ja siis jäävad pooled asjad teada saamata.

6.854 Advanced Algorithms - väga vinge aine. Suu lahti teinekord vaatad poolteist tundi, kuidas puud ise ennast optimaalselt tasakaalustavad, sest 'paksudel lastel on palju potentsiaali ning seetõttu tuleks neid edutada'. Jutt jumala aus.

6.840 Theory of Computation - automaadid ja formaalsed keeled + keerukusteooria. Eriti selge õppejõud, jama selles, et pärast ise üle vaadates ei saa vahel enam aru.

6.170 Lab in Software Engineering - Java, java, java. Lubatakse 40h tööd nädalas ja 6170 põhjust mitte progejaks saada.

6.UAT Preparation for Advanced Undergraduate Project - kuidas teha kõiki neid asju, mis ei ole teadusega/tööga seotud - projekte kirjutada, ettekannet pidada, kontakte luua, artikleid kirjutada, tiimis töötada, koosolekute ajal silmad lahti magada.

21M.065 Intro to Musical Composition - kuidas muusikat teha. Põnev, aeganõudev, ja naljaka õppejõuga - 'Inimesed ütlevad mulle vau, sa oled geniaalne improviseerija, aga ma ikka rehman käega, et mis te nüüd, ma olen lihtsalt ülihea'. Viimane loeng jäi ära, sest 'I'm so zoned out on drugs right now'. :S

Student Holiday

Homme kooli ei ole. Ei ole mingit riigipüha, ega usuvärki, lihtsalt tehti tudengitele ekstra vaba päev.

Kohapeal on see 'student holiday' rohkem tuntud 'suicide prevention day' nime all. Mingil hetkel eelmisel kümnendil hakkasid koolilapsed nii tihti endale kätt külge panema, et stressi leevendamiseks otsustati natukene graafikut lõdvendada.

Ühest artiklist tuleb välja, et 10 aastat tagasi oli enesetappude arv kolm korda keskmisest suurem, kuskil 20 juhtumit 100 000 kohta, ehk iga viietuhandes, ehk üks õpilane aastas. Kui siia kraadiõppurid ja töötajad ka juurde panna, siis saab kokku väga häiriva statistika.

No aga mida saabki oodata koolist, kelle territooriumil ei ole mitte ühtegi baari?

Koosolekud

Ausõna ma tegelt tahaks siia rohkem kirjutada. Aga näe teinekord tuleb selle asemel asju teha.

Pühapäeviti näiteks on kella kuuest koosolekud - korbis ja pärast kodumajas. Need on väga head selle poolest, et saab elu üle järele mõelda, proovida, milline on kõige suurem kahe aste, mida ma peast suudan arvutada, või keelega suus hambaid üle lugeda. Viimati lõppes see lõbu kell pool kaks hommikul, sest 'majas on pinged ja me peaksime sellest rääkima'.

Koosolekud ei ole üdini negatiivsed - näiteks läks 20 inimest väga elevile, kui neile pakuti võimalust õunu osta - ja veel niimoodi, et saad nad *ise* puu otsast võtta.

Ma ei tea, kes oli see genialne ärimees, kes selle asja püsti pani. Kui seal käibki kahekümneste gruppidega inimesi, kes igaüks maksavad *ainult* $20 + pärast veel poehinnast 4 korda kallimat kilohinda ja on sealjuures õnnelikud, siis müts maha - tahaks teha koosoleku, et arutada mille kallal ta praegu töötab.

Pakkima

Kui nii neli-viis korda aasta jooksul pea kogu oma elu paari kotti kokku koguda, hakkab see lõpuks päris harjumuseks saama. Juba selline rahulik rituaal on kujunenud. Arvutist tuleb muusika, tavaliselt Verve aeglasemad lood. Käid kogu toa kaks korda silmadega üle, et mitte ükski elutähtis asi poleks ununenud, mõtled hajameelselt asjadele, mis sai tehtud, mida veel peaks tegema, ja 'Tivoli' laulule. Algse poole päeva asemel võtab kogu protsess vajaduse korral kuskil tunni.

USAsse tulles ärge vorsti kaasa pakkige. See väike koer seal lennujaamas nuusib välja ja kuna paki peal pole kirjas, kas siga või loom, siis konfiskeeritakse mõlemad kerge õlakehitusega, et 'tooge parem õlut'.

Head uut aastat!

Jäänud pakkida veel viimased lüümikud, liikuvad aabitsad ja noobid ning uus kooliaasta võib minu poolest alata.